Igal oinal oma Mihklipäev

Igal oinal oma Mihklipäev

Homme, 29. septembril on teadupärast Mihklipäev. Mida me tänapäeval teame Mihklipäevast peale selle, et igal oinal on oma? Ei tulegi nagu meelde, eks? Ometi oli see päev rahvakalendris väga tähtsal kohal. Laiendagem siis pisut oma silmaringe ja võtame teadmiseks 10 asja Mihklipäeva kohta.

  1. Selle päeva traditsiooniline maakeelne nimetus oli tegelikult kasupäev.
  2. Sisuliselt on kasupäev sügisene pööripäev, sellest algab sügis ja talvepoolaasta, mis kestab kuni kevadise pööripäevani – karjalaskepäevani (23. aprill).
  3. Kasupäevaks peavad olema suvised tööd tehtud, toit talveks varutud ning seeme järgmiseks külviks kogutud. (Mihklipäevaks on naine tuas ja nairis koopas- Rakvere vanasõna)
  4. Kasupäeval tuleb hoolega jälgida looduse märke – tuul, päike, sadu, puud, külm, linnud ja kuu seis ennustavad eeloleva sügise, talve ja isegi kevade ilmasid ja saaki.
  5. Kasupäev on suur püha – selleks puhuks tuleb toad koristada ning keha ja hing saunas puhtaks harida.  Pärast võib pidutseda – süüa, juua ja pilli mängida.
  6. Kasupäeval tuleb aeg maha võtta, tööd üldiselt ei tehta. Ainuke töö, mida sel päeval võib ette võtta on majaseinte tihendamine, et talvel oleks tuba soe.
  7. Kasupäevaks veristatakse must oinas. Kui sellist pole võtta, kõlbab ka lammas, põrsas või kana.
  8. Kaetakse rikkalik toidulaud,  seal on lambaliha, sülti, verikäkki, roogi kõiksugu sügisandidest ja muidugi õlut.
  9. Kindlasti tuli ka vaimudele-tontidele ande viia, et need ka edaspidi perele väge ja õnne jagaksid.
  10. Sel päeval jooksid lapsed viimast korda paljajalu.

Allikad: Maavalla Koda ja Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas BERTA.

Tagged with:
 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>