Vihtlemine on saunaskäigu lahutamatu osa. Viru-Jaagupis öeldi: “Mis rahata poodi ehk vihata sauna minna.”FullSizeRender(11)

Vihtlemisel on neli ülesannet. Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kergelt masseeriv ja verevarustust stimuleeriv toime. Vihtleminemõjutab just keha pindmist osa, parandab naha puhastumist ja ainevahetust, toetab lümfil jääkainete väljutamist. Neljas toime on fütoteraapiline. Erinevad taimed, millest vihad vamistatakse, sisaldavad erinevaid aktiivaneid, mis imendudes mõjutavad nii naha kui kogu organismi tervislikku seisundit. Kõik need aspektid on vihtlemise juures ühtviisi olulised, ühtegi ei saa ära jätta.

Kaseviha kohta teatakse:
Noorendab nahka, vaigistab valu ja parandab haavu (on mikroobidevastase toimega). Kaseehed sisaldavad A- ja C-vitamiini, -  tugevdab immuunsüsteemi. Kasevihal usutakse olevat imeline vägi raskest haigusest toibuvate inimeste turgutamisel.

Kadakavihaga vihtlemine ja sellest vallanduv energia aitab inimesel kaetamisest ja teiste halbadest soovidest vabaneda. Sobib allergianähtude ja radikuliidi leevendamiseks, mõjub vereringele harukordselt ergutavalt. Ei kasutata nii tugevasti kui lehtpuuvihta. Kadakavihta keedetakse enne kasutamist, et oleks pehmem ja toimeained vallale pääseks

Vahtravihaga vihtlemine rahustab hinge ja puhastab ning toniseerib nahka. Vahtralehed imavad hästi higi ja mahendavad leili kuumust ihul. Vahtraviha leotusvesi sobib välispidiseks põletikuvastaseks ravimiks.

Kuuseviht võtab ära väsimuse, aitab närvisüsteemi häirete korral, on puhastava ja põletikuvastase toimega. Vanarahvas usub, et okaspuuviht ergutab mõttelendu ja võtab ära needuse. Enne kasutamist tuleb vihta 20 minutit keeta.

Tammeviht ravib nahahaigusi, annab elujõudu ja energiat. Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed ei tohiks tammevihta kasutada. Tammelehtedes leiduv tanniin peaks aitama liigesehaiguste korral. Viha leotusveega loputa juukseid – see annab neile kohevuse ja läike.

Nõgeseviht ravib reumat, radikuliiti, liigese- ja lihasevalu ning põletikke. Nõgeseviha leotusvesi sobib väga hästi kosmeetiliste nahahaiguste raviks. Viht kastetakse enne kasutamist vaheldumisi kuuma ja külma vette. Nõgesevihaga ei vehelda nii vihaselt kui puuvihaga – tuleb õrnalt sopsutada, sest siis on tema mõju tugevam.

Sarapuuviht
aitab ravida veenilaiendeid, vähendab trombiohtu ja leevendab suhkruhaiguse avaldumist. Väidetavalt harutab sarapuuvihaga vihtlemine lahti ka konfliktid sisemaailmas ja aitab leida lahendusi keerulistele olukordadele.