Bingeni Hildegard.

 

Oleme uhked ja võiksime veelgi uhkemad olla oma oskuse pärast loodusega suhelda. Meie Lääne tsivilisatsioon on suuremas osas Angels-2loomulikust loodusest võõrandunud, seda sidet taasluua on keerukas ja õpimahukas. Samas, paljud tajuvad industriaalmaastiku jätkusuutmatust ja otsivad teed harmooniasse.

Kui rääkida Euroopas ravimtaimedest, heinapebrevannist ja kasevihast, võib jutt tunduda kiviaegne ja koopahõnguline. See on lääne stereotüübi, mitte meie viga. Et end neile arusaadavaks teha, tuleb kasutada keelt, mida vastaspool mõistab. See harmooniasild meie ugri-mugri  ja stagneerunud lääne vahel on nende oma Püha Hildegard Bingenist. Kes ta siis oli?

Hildegard oli keskaegse Õhtumaa mõjukamaid naisi – kirjanik, helilooja, filosoof, müstik, visionäär, õpetlane.

Keskajal oli teadus kaasaegses mõistes küll veel lapsekingades, kuid inimesed olid siis sensuaalsemad, tajusid  täpsemalt oma keha vajadusi ja tundsid paremini loodust.  Ta ühendas kosmoloogia, antropoloogia ja teoloogia.

Hildegardi erudeeritud ja tundlik vaim tajus  looduse ning inimeste olemust ja sidusust. Paljud tema poolt kirja pandud tervendamisvõtted ja haiguste põhjuslikkuse seletused on kehtivad ka tänapäeval. Saksa teadlased on  kliiniliselt uurinud Hildegardi teooriaid ja avastanud nende paikapidavuse kaasaegse meditsiini kontekstis.

Üle 80 aasta kestnud elu jooksul kirjutas Hildegard  9 raamatut (teoloogiast, botaanikast , meditsiinist, heliloomingut), oli nõustajaks paavstidele ja keisritele. Tänapäeval peetakse teda fütoteraapia ja holistilise teraapia alusepanijaks.

Hildegard sündis arvatavalt 1098. aastal aadliperes  10. lapsena . Vanemad  määrasid tema saatuseks vaimuliku elu. Noorena oli ta põdura tervisega, mis võis olla fütoteraapiliste uurimuste lähtekohaks. Juba lapsepõlves nägi ta ilmutusi. Kaheksaselt  alustas õpinguid kloostris nunn Jutta hoole all, kes  õpetas ta lugema ja kirjutama, palvetas, mediteeris, luges psalme ja tegi käsitööd koos hoolealusega. Sel ajal õppis Hildegard ka musitseerima 10-keelelisel harfil ja sai selgeks noodikirja.

Umbes 15-aastasena sai Hildegardist katoliiklikuks benediktiini nunnaks. Ta rajas Bingenisse kloostri, mille  abtissiks ta 35-selt valitakse.

Hildegard otsustas peale pikka sisemist heitlust oma visioone ja mõtteid teistega jagada. Ta oli siis juba üle 40 aasta vana. Tema esimene raamat  „Scivias“ (Tunne teid)  oli usust ja visioonidest.  Selle järgneb „Causa et Curae“ (Põhjused ja ravi), mis on ainulaadne ülevaade teoloogiliselt maailmakäsitlusest ja loodusteaduslikest, meditsiinilistest selgitustest. Raamat „Physica“ kirjeldab teraviljade ja ravimtaimede tervistavaid omadusi, käsitleb ka puid, loomi ja vääriskive.

Hildehard suri 82 aasta vanusena, olles asutanud 2 kloostrit – Rupetsbergi mäel  Bingenis ja  Eibingenis, kus raviti haigeid, kasvatati ravimtaimi ja kirjutati ümber käsikirju.

Teda kutsutakse ka Reini sibülliks. Tema ainulaadsus seisneb selles, et mitte keegi teine ei ole julgenud luua nõnda tihedat seost teoloogia  (ehk inimese vaimsuse), loodusfilosoofia ja meditsiini vahele ning tugineda sealjuures nii kooli- kui rahvameditsiini traditsioonidele.

Tänaseks on kõik Hildegardi raamatud taasavaldatud ja tõlgitud paljudesse keeltesse. Ta kuulutati pühakuks alles 2012 aastal.

Mina tutvusin Hildegardi retseptidega Prantsusmaal. Prantslased on hea toidu nautijad. Hea toit saab olla aga vaid värske, hea kvaliteediga ja kemikaalivaba. See peen maitse muudabki pärisprantslased ökoteadlikuks ja looduslähedasemaks.  Seal teatakse Hildegardi ravimtaimeretsepte ja toitumispõhimõtteid.

Hildegardi ravivõtetes oli taimede kõrval oluline osa ka palvel. Nii ihu kui hing peavad saama hoolitsetud. Ka tänasel päeval on mõistlik lisada ürditeele ka usk – olgu see siis usk looduse väesse või kõigekõrgemasse.

Oleme Hildegardi retseptidest  Harmoonikumis inspiratsiooni saanud.

Ene Lillphotophoto (1)

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>