Munade värvimine

On 13. apr 2011 By

Munadepüha kõige tähtsam osa on munade värvimine ja koksimine. Värvitud muna kinkimine on sümboolne heade soovide ja väe jagamine kogu ülejäänud aastaks.

Kõige väekamad munad on loomulikult õnnelike kanade munad. Mis teeb kana õnnelikuks? Mitte kaunid kübarad ja raamatute ettelugemine, vaid hoopis vaba jooksumaa olemasolu, pehmel pesakastil istumine ja loomulikult korralik kukk. Ühest kukest piisab [...]

Loe edasi

Lihavõtted ehk munapüha on seotud kevade tulekuga ja sunnitud paastuaja lõpuga. Sai ju lihatünni põhjast seajalad ära keedetud juba vastlapäeval ning kui jahiõnne polnud, pidi edaspidi leppima juurikate ja teraviljasaadustega. Rändlindude tulek ongi munapüha taga – nüüd  sai pesadest korjata merelindude mune ja oma toidulauda sedaviisi rikastada. Mune võeti ikka ühekaupa, mitte kunagi [...]

Loe edasi

“Ilusalati” retsept

On 8. apr 2011 By

Tasub ikka tarku raamatuid sirvida. Seekord leidsin Ilusalati retsepti, mida soovitatakse süüa hommikusöögiks.

“Ilusalat avaldab soodsat mõju mitte ainult nahale, vaid ka juustele ja küüntele, ühesõnaga – ilule, mis aga kõige tähtsam – enesetundele”.

Valmistamisõpetus: Et hommikueineks ilusalatit süüa, tuleb eelmisel õhtul valada 5-6 spl kaerahelvestele 6-8 spl külma keedetud vett. Lisada 1 [...]

Loe edasi

Alates renessansist on inimene ennast looduse küljest tasapisi lahti nööpinud. Teatud tootlike jõudude taseme juures sai osa inimesi pühenduda materiaalse maailma põhjalikule
tundmaõppimisele. Mida rohkem me ümbritsevat lahti suutsime seletada, seda paremini oskasime seda ka enda huvides ära kasutada.

Miks me kahjustame ennast? Praeguseks on meil olemas tohutu hulk teadmisi, kuid oleme lapsekingades nende [...]

Loe edasi

Loodus on vanem kui inimene. Kogu meie elutegevus on allutatud looduse seadustele. Kui me alati teaks ja austaks looduse põhjus-tagajärg seoseid, oleks elu lihtne ja õnnelik.  Loodusega (seega ka oma kehaga) suheldes oleme kahjuks hakanud neid seoseid unustama.

Meie keha on väga keeruline süsteem, mida mõjutavad keskkonnafaktorid, nii sisemised kui ka välised. Kuid kindel [...]

Loe edasi

Igal inimesel on oma salasuhe kividega, seda siis kas teadlikult või alateadlikult. Ainuüksi vaadates väikesi lapsi on tore näha ja tajuda, kuidas neid tõmbab kivide juurde. Nad võivad tunde ja tunde kive katsuda, tunnetada, koksida, hunnikusse panna ja nendega mängida.

Mere ääres  kive korjamas käies otsitase just seda “õiget” kivi ja seda enamasti alateadlikult. Meis [...]

Loe edasi

Puhkeme õide koos loodusega

On 15. märts 2011 By

„Tere Päike!“ on tahtmine iga kord hüüda, kui soojust läbi näonaha südameni kiirgab. Lõpuks ometi võib kamina, küünlad ja muu põleva kraami rahule jätta, mis siiani aitas pimedusestressi eemal hoida. Teatavasti saame me elusat tuld silmitsedes samalaadset energiat, mida päike meile pakub. Ainult doosid on pärispäikesega võrreldes minimaalsed. Nüüd aga on päike meile [...]

Loe edasi

Märts on üks väga vinge kuu. Peale selle, et pime talveaeg ja külm järele annavad, on selles

kuus ka rohkesti tähtpäevi. Nimesidki on valida vastavalt maitsele – paastukuu, urbekuu, märtsikuu.

Kihlakud, sirgupäev, marjapunapäev, urbepäev – suur osa neist on naistepühad, kus naistel töötegemine keelatud ja soovitav marjapunajook põskedele õhetama lasta.

Loe edasi

Kohvipaksu minema ei tasu! Kohv on ideaalne mahekosmeetiline vahend! Kohvivalmistamisest järelejäänud kohvipaks sobib imehästi kodusteks kehahooldus protseduurideks. Lisaks sellele, et kohv on täiesti naturaalne, annab ta oma toimelt mitmetele tavapärastele kosmeetikatoodetele silmad ette.

Loe edasi

Fjodor Tumanski kirjeldus Peterburi kubermangus kasvavatest taimedest ja nende kasutamisviisidest:

Jõhvikat, seda nii kiiduväärset ja kasulikku vilja tarvitatakse kasuga paljude sisemiste ja välimiste haiguste vastu ja tuleb imeks panna, et ei leidu kedagi, kes laseks neid marju müügile ja asendaks nendega sidruneid.

Loe edasi
A man should look for what is, and not for what he thinks should be.
— Albert Einstein