Üks kord aastas tähistatakse Emadepäeva. Maikuu ilus on emadele suunatud tähelepanu eriti soe ja päikeseline. See on päev, mis puudutab igaüht. See on päev, mis peaks andma tõuke emasid tähele panna ja austada kogu ülejäänud aasta.

Emaks olemine on suur kunst ja oskus. Üks hea ema on oma perele psühholoog, avalike suhete juht, toitumisnõustaja, disainer, kodusisustaja, karjäärinõustaja, koristaja jne. Seda kõike suudab üks ema siis, kui ta mõtleb südamega.

Aga ka aju mõtlemisprotsessi kaasamine on suur õnnistus. Maailmas on asjad niimoodi, et autojuhiks saamiseks peab läbima kooli ja saama vastava tunnistuse. Emaks võib saada aga igaüks. Kuid milline vastutus, millised kohustused! On naisi, kes seda kõike tajuvad ja siiski laste kasuks otsuse teevad – hoolimata sellest, et karjäär saab kannatada, et majanduslik olukord halveneb ja vaba isiklik aeg mitmeks aastaks praktiliselt kaob. Au nendele naistele! See on elutervele ühiskonnale suur õnn, et neid leidub. On muidugi ka neid emasid, kes paljunevad instinkti ajel. Peaasi, et emaarmastust ka ikka jätkuks, eks ühiskonna kohus on jälgida, et needki
lapsed saaksid väärikateks kodanikeks. Ja enamasti saavadki – sitkemaks ja vastupidavamakski ehk.

Esineb ka lapsesaamine kui äriprojekt, mis nüüd küll emapalga valguses on ehk sagedasem, kuid oli küllalt sagedasti esinev nähtus ka muudel ajenditel – mehe külge sidumine, töölt eemaldumine jne. Neilgi lastel on ehk lootust saada piisavalt armastust, sest õnneks vallandab rasedus tohutul hulgal hormoone, mis emainstikte süvendavad. Annaks jumal.

Feministid tegelevad viimasel ajal põhiliselt geiprobleemidega ja kuulutavad, et ei naine taha olla emakas. Kas on see nüüd kogemata või meelega, aga tähelepanu fookus on naiste tegelikelt probleemidelt päris kaugele libisenud. Naine on loomulikult isiksus ja inimene ka ilma lasteta, kuid kust me siis need lapsed küll saaksime? Ja veel sellised lapsed, kes on oodatud ja keda armastatakse üle kõige maailmas.

Naine avaldub täiuslikkuses siis, kui saab olla ema, saab teha erialast tööd, mis teda  huvitab, saab tegutseda ühikondlikul pinnal ja olla ihaldatud südamedaam. Kas see on utoopia? See peaks ju olema iga naise võimalus. Jah, meil on vabadus loobuda omal valikul kas tööst või lastest või seltsielust. Kuid meil peab olema võimalus realiseerida ennast selles täiuslikus gammas, kui me seda soovime!

Mis siis teha? Haridus on meil saadaval, järelikult ka eriala. Lapsetegemisega saavad enamus meist ka hakkama. (Kui sellega on probleeme, siis on see ehk alarm keskkonna kahjustavast mõjust…) Kuid kuidas mahutada ühe tööpäeva sisse hoolitsetud ja piisavalt tähelepanu saanud laps, 8-tunnine tööpäev, toidulaua katmine värskeltvalmistatud toiduga, seltsielu ja vallatu voodielu. Tundub võimatu – ja ongi võimatu!

Naine (ja kindlasti ka tema mees) vajab laste täiskasvanuks saamiseni rohkem töövaba aega. Üle vindi emapalk, mis siis järsult ära võetakse, mil lapse vajadused alles hakkavad suurenema, ei ole piisav. Ema vajab lühendatud tööaega, et teha perele süüa, veeta kvaliteetaega kooliealiste lastega neid suunates ja kasvatades ehk lihtsalt nendega kiirustamata kõneledes. Emadele on vaja 1-2 tunnikest lühemat tööpeava, et lapsed ei kasvaks tänavatel ja internetis. Arvestades kaasaegset olukorda, võib lühendatud tööaja arvelt lastega tegeleda loomulikult ka isa. Ja see tunnike peaks olema riigi poolt keskmisega tasustatud. Ja töökohti tuleks juurde ja kindlustatud peresid.

Kui ajaloos tagasi minna, siis ammu see oli, kui Inglismaa kaevurid tegid tööd 12/7. Ja  viiepäevane töönädal ei olegi nii ammune uuendus. Ehk oleks aeg elukvaliteediga edasi minna, sest mitte värvilist plastmassnänni ei vaja tänapäeva homo sapiens, vaid aega – aeg on ülim väärtus sünni ja surma vahel. Julgeme siis minna sammu edasi ja nõuda emadele lühemat tööpäeva – järeltuleva põlve nimel.

Põhiseaduse järgi on riigil kaks olulist kohustust. Seista eesti rahvuse ja kultuuri püsimise eest ja seista ka perekonna eest. Pere, see on ka ema. Head emadepäeva!

Tagged with:
 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>