Eesti on väike ja kultuuriliselt eripärane: meil on juba aastasadu hea kirjaoskus, me ei lasknud võõrvallutajatel hävitada oma põliskultuuri, mis põhineb esivanemate ja looduse tarkusel. Ei ole meid murdnud ei võõrad valitsejad ega epideemiad. Eesti vaim on nii vintske, et püsib hoolimata kõigest. Kuidas on see võimalik? Kõige taga on ehk meie eluterve ellusuhtumine. Clifford  Geertzi järgi – argitarkus. Oma elusid elades peab arvestama nii loodus- kui inimkeskkonnaga. Meie kultuuriruumis hinnatakse tarkust, töökust, kasinust – väga öko ellusuhtumine. Meie põlisusk maausk on musternäide keskkonnasäästlikust suhtest. Kui maa ja puu on pühad, siis neid ei kahjustata ( ei reostata). Põlishiied on näide loodusreservuaarist: kõik, mis loodus maha poetab, peab sinna jääma, taas ringlusse minema.  Seal säilitatakse loomulik looduslik tasakaal. Kui aga vajatakse looduselt ande, siis kaalutakse väga hoolega,  säästa. Enne palutakse, pärast tänatakse. Kui selline suhtumismuster kinnistub läbi põlvkondade, ei suudakski keegi mürkkemikaale jõkke lasta või prahti metsa kallutada. Siit saab edasi minna – kemikaale ei peaks ka kraanist alla laskma (jõuavad ju need toru teisest otsast loodusesse ), samuti oleks välistatud igasugune raiskamine.

Ka IT kõrge tase on tegelikult meie kultuuri sisse kirjutatud. Intelligentsus ja säästlikkus. Virtuaalsed tegevused kasutavad suhteliselt vähe loodusressurssi, samas treenivad nutikust, kiirendavad protsesse, vähendavad nüri tööd

Permapõllmajandus peenrad ja väikelojused sobiivad igasse majapidamisse. Nii taastoodame looduslähedust.

TÄIENDAMISEL!

Kemikaalide riiki sissevedu range kontrolli alla. Kui pole teada, kuidas looduses laguneb, keelata maaletoomine või kasutada ranget seiret.

Keemiainstituudid (mis muide on meie ühisrahast väga hästi tehniliselt varustatud) järjepidevalt tegema keskonnauuringuid.

Arvutimängude tarkvara tootmine kooskõlas meie IQ ja kultuuriga (vähem getomiljöösid, tapmist, rohkem intelligentseid tegevusi ja päästmisoperatsioone, teadmisi looduse ja majanduse toimimisest)

 

Kliima: põhjamaades kulub inimestel oluline osa sissetulekust ellujäämisele, s.o. küttearvetele. See on ebavõrdne konkurents teiste, soojemate maadega. Samas kompenseerib ehk see, et meil pole maavärinaid ega orkaane.

 

Sulalolluste rubriik:

Puulehtede kogumine kilekottidesse ja – prügimäele.

Puu on suur looduslik pump, tänu vee pindpinevusele ja võimele liikuda üles varustab puu ennast ja ka õhku niiskusega. Koos veega pumbatakse puusse mineraale maasügavusest. Need kogunevad puulehtedesse ja sügisel langevad maapinnale, rikastades nii huumuse kui mineraalidega mullapinda. Kui korjame ära lehed, millega puu oma ümbrust toidab, tapame ja piiname selle ümbrust. Ettepanek: kui lehed häirivad, kogume need kompostikastidesse ja sealt pärast 1-2 aastat taas puude alla. Segades kilega aga rikume väärtuslikud lehed, muudame kõik selle hea kraami keskkonnasaasteks.

 

Monokultuurne suurpõllumajandus.

Loodus on nii loodud, et igal taimel on oma vaenlane, selle omakorda oma vaenlane. Tavaliselt reguleerib loodus ennast nii, et ükski liik ei saa liiga alla surutud. Kui külvame ühte liiki, katame toidulaua selle liigi sööjatele. Mürgitades aga tapame nii sööjad kui sööjate vaenlased – kõik. Kõige visamad (sest toidulaud kõige rikkalikum) on siis just needsamad kahjurid, kellest tahame lahti saada.

 

Juhimine

Juhi kohus on tunda oma allasutuse tegevust väiksema detailini. Kui protsessi ei tunne, läheb asi vaerem või hiljem kraavi. Või elab teiste dotatsiooni arvelt parasiidina.

Riik on meil selline doteeritav tasapisi kreeni kiskuv asutus. Kui ministrid pole päevagi teinud reaalset tööd valdkonnas, mida nad juhivad, sõltub riigi püsimine ainult tegevpersonali südikusest ja juhi isikuomaduste tagasihoidlikkusest.