Sinu ostuotsused muudavad maailma

Sinu ostuotsused muudavad maailma

Alates renessansist on inimene ennast looduse küljest tasapisi lahti nööpinud. Teatud tootlike jõudude taseme juures sai osa inimesi pühenduda materiaalse maailma põhjalikule
tundmaõppimisele. Mida rohkem me ümbritsevat lahti suutsime seletada, seda paremini oskasime seda ka enda huvides ära kasutada.

Miks me kahjustame ennast? Praeguseks on meil olemas tohutu hulk teadmisi, kuid oleme lapsekingades nende kasutamisoskuse poolest. Üheülbalisus, maailma kui terviku arvestamatajätmine on viinud ummikteele paljud teadusharud. Me teeme asju, mis meid teist otsapidi kahjustavad. Me toodame rämpsu, kuid ei tea, kuidas sellega pärast toime tulla. Me loome uusi keemilisi- ja nanoühendeid, mis keskkonda sattudes meid sandistavad või hävitavad. Me ei oska oma teadmisi otstarbekalt rakendada. Me ei tea, mis tagajärjed on meie tegevusel. Nüüd on areng jõudnud sinnamaale, et vähemalt meie Lääne tsivilisatsioonis (ja kahtlemata ka Jaapani omas) on kõik kirjaoskajad, info liigub internetis iga soovijani. Ole ainult tark ja eralda terad sõkaldest! Tegelikult on aeg lõpuks ka tajuda, et meie igaühe otsusest sõltub kogu maakera käekäik. Kuidas siis?

See on väga ilmne, kui saame aru, kuidas maailm toimib. Külaühiskonnas olid väärtused paigas isikupõhiselt – olid oma targad, oma ullikesed, oma riiukuked. Ikka selle põhjal määratletud, kes nad tegelikult olid. Igaüks oli iseenda imagoloog läbi oma reaalse tegevuse. Linnastumise ja töölisklassi kasvuga muutusid kogukonnad suuremaks, suhted pinnapealseks ja asendati tasapisi pseudosuhetega – kino, televisioon, popiidolid jne. Kultuur muutus kaubaks. Samal ajal on kultuuri tootjad alati kuulunud valitsevatesse kihtidesse, jämeda otsa hoidjate hulka. Kaasajal on massimeedia ja kultuuritööstuse põhiülesanne panna meid ostma nende poolt pakutud kaupa. Karja taastootmine on ka oluline, aga sellest ehk millalgi hiljem.

Massimeedia teeb meile ajupesu

Massimeedia teeb meile ajupesu

Massimeedia teeb meile ajupesu. Et töölisklass (nüüd ka yuppie‘d) on saanud teatava tajutava määra raha omanikeks, saavad (ja peavad) nad selle ka kulutama. Kulutades nad arvavad, et teevad ostuotsuseid ise. Kuid paraku – meedia on neile täpselt sisse kodeerinud, mida nad tahavad. Kui tahetakse samastuda „tähtedega“, ostetakse moekaupu. Kultuurikaupu (plaadid, filmid ja tehnika selle tarbeks) ostes on suhe sama. Laias laastus on popmuusika täpselt välja arvestatud toode, mis on standardiseeritud ja  pisut personifitseeritud. Mängib samadel rütmidel ja emotsioonidel, kuid pisimuudatustega (uued esitajad, pisut erinevad stiilid) jätab uudse mulje. Ja mis põhiline, popkultuur on piisavalt lihtne tarbida – peale rasket tööpäeva ei jaksa aju ju süvakultuuriga kaasa mõelda. See nõuaks pingutust, inimene on aga loomu poolest laisk. Ja me muudkui ostame meile ettesöödetud kraami – arvates et oleme vabad oma otsustes. Otsutajad on aga tootjad, brändiloojad.

Meil, Eestis on asjad õnneks pisut paremad. Oleme maalähedasemad, oleme kirjaoskajad, oleme internetiseerunud ja seega vabale infole avatud. Meil on üsna elus pärimusmuusika, mida loetakse kõrgkultuuriga samaväärseks. Ehk oskame ka ise mõelda, mis ja milleks.

Niisiis – iga kord, kui ostame midagi, teeme tegelikult väga tähtsa otsuse: toetame antud kauba tootjat ja kiidame tema tegevuse heaks. Me kiidame heaks selle kauba mõju meie kehale, keskkonnale ja järeltulevatele põlvedele.

Kuidas mõjutab maailma toidu ostmine? Vältima peaks neid kaupu, mis millesse tootja on seganud tervisele ohtlikke kemikaale – maitsetugevdajaid, asovärve, suhkruasendajaid jne. Kui me neid ostame, siis toetame nende kemikaalide tootmist ja levitamist. Et näiteks maitsetugevdaja on sõltuvust tekitav aine (küll mitte väheses koguses), siis on paljud meist juba süstla otsas.

Pakendid moodustavad põhiosa meie prügist

Pakendid moodustavad põhiosa meie prügist

Oluline on muidugi ka pakend. Mida vähem kilet ja karpe, seda parem. Olete vaadanud, kui palju jääb pärisasja alles peale poekoti lahtipakkimist! Prügihunnik on peaaegu sama suur, kui ostukott poest tulles. Positiivne programm: dosaatoripiim oma taarasse, taluturg ja kõige parem – isiklik taskutalunik! Aja ja menüü planeerimine.

Kuidas mõjutab maailma rõivaste ostmine? Ole omanäoline, saa tagasi oma identiteet! Osta asju, mis peavad vastu rohkem kui ühe hooaja. Kombineeri, õmble ringi, kasuta fantaasiat. Kallimalt ostmine tuleb kasuks nii ostmisajaressursi kokkuhoiu kui materjalikestvuse aspektist. Taaskasuta. Tööstusökoloogid on välja arvutanud, et just taaskasutus on keskkonnale kõige sõbralikum. Muidugi ka materjalivalik – osta asju, mida saab puhtaks seebipõhiste pesuvahenditega. Kõige hullem on keskkonnale see, kui rõivas rändab prügikasti.

Kuidas mõjutab maailma olmetehnika? Tootjad liiguvad selles suunas, et me ostaksime väga sageli uue toote. Asjad on nii tehtud, et neid ei saa enam parandada! Samuti ärgitatakse meid valima uut disaini, uusi omadusi jne. Kuid iga äravisatud masin on tohutu kahju keskkonnale – raisatud on energia selle tootmiseks (kust tuleb siis  kokkuvõttes energiasäästlikkus), keskkond saastub plastiku ja muu prügiga. Positiivne programm: ostame remonditavaid tooteid, sageli on vanad asjad vastupidavamad kui uued. Ja toodete puhul on muidugi oluline, et nad oleksid toodetud võimalikult lähedal. See on hea nii kultuurikontekstis kui transpordikulude  aspektist.

Kuidas mõjutab maailma kosmeetika? Vabane õpitud abitusest. Kasuta värsket kraami – ürte, piima, marju jne. Tee looduskosmeetika ise. Väldi naftatoodete ja mürgiste kemikaalide (parabeenid jne) sattumist nahale ja keskkonda.

Kuidas mõjutavad maailma medikamendid? Traditsioonide tarkus tasuks meelde tuletada. Ürdid, paitamine, igasugused ohutud tervendavad nipid. Tableti järele haara alles siis, kui muu proovitud. Loomulikult ei soovita ma äratulnud jalga ise tagasi õmmelda. Pisikese põletiku ja köha viivad taimed aga paari päevaga. Tableti toimeained lähevad sageli läbi neerude keskkonda ja toimetavad seal edasi – nende kallal, kes tabletti ehk ei vaja. Seda loetelu võiks jätkata, ehk edaspidi.

Niisiis on meie vabadus teha ostuotsuseid. Peame aga olema piisavalt informeeritud, et meie otsused ei muudaks maailma kehvemaks. Info, mida tootjad on kiivalt endale hoidnud, on tasapisi hakanud imbuma rahva sekka. Ole kirjaoskaja ja suuda info enda jaoks lahti seletada. Dekodeermiseks vajame peale keeleoskuse ka teadmisi loodusseadustest, füsioloogiast, füüsikast ja keemiast. Aga inimese aju on tohutu potentsiaaliga. Põgenemine meditatsiooni siin ei aita, kui tarbime ja elame reaalses maailmas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>