ravimtaimed metsa all

ravimtaimed metsa all - jõhvikas

Fjodor Tumanski kirjeldus Peterburi kubermangus kasvavatest taimedest ja nende kasutamisviisidest:

  • Jõhvikat, seda nii kiiduväärset ja kasulikku vilja tarvitatakse kasuga paljude sisemiste ja välimiste haiguste vastu ja tuleb imeks panna, et ei leidu kedagi, kes laseks neid marju müügile ja asendaks nendega sidruneid.
  • Valget upsujuurt (Veratrum album) kasutavad maainimesed paljude haiguste vastu ja seda peetakse üheks parematest arstirohutaimedest; seda leitakse aga harva.
  • Vahtramahlast võib keeta suhkrut.
  • Harilikku lõhnheina (Sramen odotatum) nimetatakse ka maarjaheinaks, pannakse lõhnaks tubakasse, samuti kirstudesse ja panipaikadesse riiete vahele. Maainimesed ravivad sellega haavu.
  • Soovõhk (Calla palustris). Rootsi provintsides küpsetatakse selle juurtest ikalduse ajal näljase jaoks üpris maitsvat leiba. Võiks meie oma segada osade kaupa.
  • Räägitakse, et mõned talupojad kasutavad lepalehti seebi asemel, aga tumepunase värvi saamiseks kõikjal.
  • Tedremaran (Potentilla persicana). Hõõrudes saunas, arvavad tekitada ihule õrna nahka, eriti aga väikestel lastel.
  • Arujumika (Centauren jacea) õites vannitatakse haigeid lapsi.
  • Harilik võrm(Cuscuta europaea) on siinsetele inimestele unerohuks, nii nagu Väikevenemaal magunapiim.
  • Paakspuu koort (Rhamnus. Frang.)  kasutatakse kõikjal kollase ja halli, marju aga rohelise värvi saamiseks. Vähesed söövad neid, veini ja viina sisse aga pannakse. Peremeeste tähelepanekute järgi hakkab kuu aega pärast paakspuu õitsemist rukis õitsema.
  • Männiokastega söödavad soomlased enamasti oma hobuseid. Vahel harva asendab see sööt mitte ainult osa heinast, vaid on hobustele ka arstirohuks. Vees, õlles või veinis keedetud männikäbid aitavad skorbuudi vastu: vaja need kasutusele võtta laevastikus ja keeta nendega sbiitenit.
  • Kaske, kuigi teda on siin palju, kasutavad vähesed nii nagu vaja. Ta kõlbab: 1) kevadel on väga vajalik ning tervisele kasulik juua tema mahla, ja mõned teevad sellest mahlast mitmesugusete ainete lisamise abil jooki, mis sarnaneb šampanjeriveiniga, teised aga korralikku äädikat; 2) tšuudud ja eestlased pruugivad kasesauna sellisel viisil: võtavad noori kaselehti, laotavad need maha, pärast katavad end nendega, see tekitab higi ja puhastab verd; 3) noored lehed parandavad krampi, kui panna vastu valutavat kohta. 4) Peaks hakkama pruukima kasetohtu katuse katteks
  • Karulauku kasutatakse suppides, ja kui ta on noor, siis on ta meeldiv.
  • Harilikku maavitsa juuakse kasuga köha vastu.
  • Kuslapuust teevad maamehed piitsavarsi, piibuvarsi, puunaaskleid ja soapiisid. (Georgi järgi kasutanud nii soomlased kui venelased kuslapuu põletamisel saadud “õli” sees- ja välispidise ravimina.)
  • Peaks sundima hoolsamini kadakat korjama, sellega kütmine tuleks aga keelata.
  • Piibelehte pruugivad mõned põsepuna jaoks, nii nagu Moskvas järvekäsna. Sellesamaga tohterdatakse ja hobuste krampe.
  • Koirohi soolaga vees keedetult on kasulik lammastele.

Need on vaid lühikesed märkused. Kui suure kasuga võiksid looduseuurijad nende arvu suurendada ja tuua elanikele kodust tulu, mis käiks üle välismaa väljamõeldistest! Kui palju tuleks ilmsiks käepäraseid arstirohu-taimi apteekide peale kulutamata! Kui palju värvideks kõlblikke taimi ja juuri! Kui palju teist laadi kasu ja tulu – nähku seda selle silmad, kes isamaale head soovib.

Tagged with:
 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>