Aktsiooni “Söödav söök” teiseks uurimisobjektiks on toiduained, mida võileivale määritakse. Ehk siis igasugused võid, võided ja margariinid.  Alustame definitsioonidest. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda viitab Euroopa Liidu määrusele nr 2991/94, kust võib välja lugeda järgmist:

Või on toode, milles on piimarasva vähemalt 80%, kuid mitte rohkem kui 90%,  veesisaldus ei ole rohkem kui 16% ja kuni 2% piimakomponente, mis ei ole piimarasv. Kõik võilaadsed tooted, mis saadakse taimsetest ja/või loomsetest rasvadest ja mille piimarasvasisaldus on alla 82%, on võided.

Margariin on toode, mis kujutab endast tahket plastset õli-vees tüüpi emulsiooni; saadakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest inimese toiduks sobivatest rasvadest; rasvasisaldus vähemalt 80% kuid alla 90%, millest piimarasv võib moodustada kuni 3%.  Peale selle on määruses täpsustatud, et kui toode on saadud vahetult piimast või koorest, võib kasutada mõistet “traditsiooniline või”. Ja veel – mõistet “vähendatud rasvasisaldusega” võib kasutada siis, kui toote rasvasisaldus on suurem kui 41%, kuid mitte suurem kui 62% ja mõistet “väherasvane” või “madala rasvasusega” juhul kui toote rasvasisaldus on kuni 41%.

Ja nüüd Harmoonikumi definitsioon. Meie arvame, et söödavaks võib pidada selliseid leivamäärdeid, mis ei sisalda  taimerasvu, värv- ja lõhnaaineid ega maitsetugevdajaid. Aktsepteeritav komponent oleks taimeõli, mis võid pehmemaks ja paremini määritavaks teeb.

Söödavad võid ja võided:

  • Maag Piimatööstuse Farmi Või, rasvasisaldusega 82%
  • Maag Piimatööstuse toodetav Farmi Taluvõie, rasvasisaldusega 72%
  • Lemmik Koorevõi, rasvasisaldusega 82%
  • Tere Või,  rasvasisaldusega 82%
  • Põltsamaa Taluvõi, rasvasisaldus 82%

Margariinid ja muud võided

  • Huvitav leid Herne tn ökopoest – Landkrone Bio-Margarine. Koostis: rapsiõli, vesi, taimsed õlid, lahustuv kiudaine, kreekapähkli õli, porgandimahl, sidrunimahl, meresool.
  • Margariin VOILA
    Säilitusainetevaba, vitamiinidega ADE, Eestimaisest rapsiõlist. Sisaldab emulgaatorit E 471, happesuse regulaatorit E330, toiduvärvi beeta karoteen. Tootja Põltsamaa Felix, kuid valmistatud Leedus.

Loe ka varasemat artiklit “Transrasvad toidulaual”, milles on juttu taimeõlidest ja margariinist.

Tagged with:
 

4 Responses to Söödavad võid ja võided

  1. Pille-Riin ütleb:

    leidsin selveri valikust sellise margariini nagu VOILA
    säilitusainetevaba, vitamiinidega ADE,eestimaisest rapsiõlist.
    Sisaldab emulgaatorit E 471, happesuse regulaatorit E330, toiduvärvi beeta karoteen,
    tootja Põltsamaa Felix kuid valmistatud Leedus.
    Kas see on nüüd söödav söök?

    • Riina ütleb:

      Ene selgitab:
      Margariin – see on tahkestatud (ehk hüdrogeenitud) taimerasv. Et on värvitud ja emulgeeritud, järelikult oli tavaline hall margariin originaalis. Ei ole vist tervistav toit, lisatud kunstvitamiin sageli ei omandu organismis. Sõjaajaks käib küll. Kui oleks segatud taluvõi ja rapsiõli, siis oleks söök.

  2. Gunnel ütleb:

    Aga kas võil ja võil on vahe? Mina olen seni arvanud, et ei ole või kui on, siis õige pisut. Võisid on poodides ikka palju rohkem kui need loetletud neli varianti. On veel näiteks Soome Valio poolekilostes pakkides müüdav või, mida ma viimasel ajal olen usinalt tarbinud. Samuti Saaremaa või ja veel kuulus Tori-Selja lahtine või. Olen ostnud paar korda ka Maximast mingit Leedu võid, mõeldes, et kui on 82% piimarasva, siis mis vahet seal on, kus ta tehtud on. Aga nädalavahetusel sellest võist kooki tehes avastasin, et sulades jääb sellest võist oluliselt suurem vahukiht alles kui Eesti võist. Ma järeldan sellest kihist, et tegemist on siiski kehvema kvaliteediga, aga mis selle tingib, pole aimugi. Millest sõltub või kvaliteet? Kas keegi teab?

    • Riina ütleb:

      Tere Gunnel! Tuhat vabandust, et vastus nii kaua viibis – tahtsin endast targematega nõu pidada. Eile just avanes hea võimalus esitada see küsimus restoran Chicago peakokale Heimar Kuusklerile. Tema arvamus oli, et täit selgust saaks siis, kui kõigist neist erinevatest võisortidest selitatud võid valmistada (st kuumutada ja riisuda vahuna peale kerkinud piimavadak) ja mõõta, millisest kõige rohkem järele jääb. See siis ongi kõige kvaliteetsem või. Tema ise kasutas Valio poolekiloses pakis müüdavat võid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>