Puljongiga botoxi vastu!

Kondipuljongis on looduslikku kollageeni, mis annab söömisel ehitusmaterjali meie oma kollageeni loomiseks. Välispidiselt pole PageLines- P4097909.JPGvõimalik kollageeni omastada?

Puljongit on sakutatud terviseskaalal edasi-tagasi. Mis on kord tõestatud, lükatakse varsti ümber ja vastupidi.

Kuidas keeta kasulikku puljongit?

  1. Osta teada päritoluga (Eesti, talu) kondiga supikraam – krõmpskondid on eriti kasulikud. Liha kvaliteet oleneb loomasöödast. Lambaliha peetakse kõige paremaks, sest lamba peamine toit on rohi. Sealiha puhul on eriti oluline, mida talle on söödetud – et ikka Eestis kasvatatud teravilja.
  2. Supikraam pestakse, leotatakse pisut külmas vees, kallatakse peale uus külm vesi ning aetakse keema.
  3. Kindlasti peab esimese kupatamisvee ära kallama – siis, kui vesi on keema läinud ja vaht peale tõusnud. Kupatusvette lahustub palju aineid, mille võiks manustamata jätta.
  4. Liha ja kondid pestakse ning pannakse uuesti keema. Aeglasel tulel min 2-3 tundi, siis jõuab keeduvette lahustuda palju mikroelemente – ka kaltsiumi ja räni, mis nõnda on omastatavad ja on kena naha ülesehitusmaterjaliks.
  5. Kaua küpsetatud või keedetud liha ei peaks väga palju sööma, sest mida rohkem on valku kuumutatud, seda halvemini omastatavaks ta muutub ning keha võib ta üsna happelisteks komponentideks tükeldada. Küpse liha kahjulikku mõju elimineerivad köögiviljad. Järelikult – supp on eriliselt hea kombinatsioon tervisele, kui liha tahetakse süüa.
  6. Puljongisse lisame ka maitseaineid – ürte, millel on omad tervislikud mõjud. Kõik vürtsine soojendab seespidiselt ja kiirendab ainevahetust, petersell puhastab, tüümian tugevdab jne.
  7. Köögiviljapuljongist saab keha palju kolloidseid mikroelemente. Toorst köögiviljast neid nii hästi kätte ei saa, sest inimese seedimises puuduvad ensüümid, mis on olemas rohusööjatel.

 

Puljongi on tervisele ohtlik, kui :

-organismis on kusihappe üleküllus (podagra jmt), siis tarvitada vähem

-loom on saanud raskete metallidega reostatud sööta

-loomale on manustatud antibiootikume

 

Lihast ja piimast:

Lihast said põhjarahvad, kellest me pärineme, absoluutselt kõik eluks vajalikud toitained – ainult et  TOOREST lihast. Organismi metabolismis osalev C-vitamiin on olemas ka loomade lihas, kuumutamisel see hävineb. Toorest liha on ka lihtsam seedida, sest kuumutamise teadaolevalt kõik valgud koaguleeruvad. Seega – liha võiks olla „Red“ või hoopis „böff  a la tartar“.

Kuumutamine e. pastöriseerimine halvendab ka piimavalgu omastamist. Ainult värske töötlemata piim on organismile kõige kasulikum.

Liigtöödeldud toidu propageerimise taga on suurtööstus, kes ostab odavat kahtlase päritoluga toorainet ja ajab taga pikki säilimisaegu.

Keha ülesehitusest veel:

Keha on üles ehitatud valkudest: luude rakud on kaltsiumivalgud, maksa rakud on naatriumivalgud, pankreases on kaaliumivalgud, aju ja närvid on fosforvalgud, punased verelibled raua- ja vasevalgud, sidekude väävlivalgud. Isegi mikroelemendid ja vitamiinid on valgud.

Piimatooted, munad ja loomaliha on loomsed valgud. Juurviljad, välja arvatud herned ja oad, sisaldavad valke vähemal määral. Seedimise ja assimilatsiooni vältel inimorganism lõhustab toidu valgud nende koostisosadeks – aminohapeteks. Üks ja sama aminohape on võrdselt kasulik organismile, pärinegu ta loomsest või taimsest allikast. Valk on kõige asendamatum aine toidus, eriti vajalik on valk aktiivses kasvuperioodis. Vanaduse lähenedes vajatakse valku üha vähem ja vähem. On olemas kuni miljon erinevat valku.