Supertoit ÕUN

Supertoit ÕUN

Inglise rahvatarkus ütleb kes sööb õuna iga päe, ei sel arsti vaja läe.  Tänavune aasta on meile seda supertoitu rikkalikult jaganud. Kel oma isiklik õunapuu aias kasvamas, on õnnega koos. Supermarketites Eestimaiseid õunu küll napib, kuid see-eest on turgudel valik rikkalik.

Õunad soodustavad maksa ja neerude tööd ning puhastavad kogu organismi. Neis sisalduv pektiin seob endaga ja aitab väljutada mitmesuguseid mürke ning alandab vere kolesteroolitaset. Õunhape aga neutraliseerib kehas happelisi jääkprodukte ja aitab seega parandada organismi pH-taset. Õunad korrastavad nii kõhukinnisust kui ka kõhulahtisust. Nad hoiavad ära veresuhkru tõusu ja aitavad seega diabeedi puhul. Peale kõige muu on neil ka põletikuvastane toime.

Mida aga arvata õunaseemnetest? Hiljuti avastasin, et selles osas on siin ja seal pool Atlandi ookeani risti vastukäivad arvamused. Ameeriklased on hämmingus nähes meid söömas õunu koos südamega. Neile olevat maast madalast õpetatud, et õunaseemned on tervisele ohtlikud või suisa mürgised. Meil jälle otse vastupidi – minu vanaema sundis sööma õunu nii, et järele jääks ainult saba (st vars).

Asi hakkas mind huvitama ja ma pöördusin selle küsimusega Interneti avarustesse. Tulemused on järgmised:

  • Õunaseemnete söömine ei ole kahjulik. Nendes sisalduv tsüaniidi hulk on väga väike. Selleks, et saavutada tervisekahjustust tuleks korraga ära süüa vähemalt 1000 tonni õunu koos seemnetega. (allikas: arst.ee)
  • Õunaseemned on üks rikkalikumatest ursoolhappe allikatest looduses, mis soodustavad organismi looduslikku kollageeni sünteesi ja vähendavad hormonaalsetest muutustest tingitud nahastruktuuri kahjustusi. (allikas: figuurisõbrad.ee).
  • Õunaseemned sisaldavad joodi, mis on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng, organismi metabolismi kiirus, juuste, küünte ja naha seisund. (allikas: terviseamet.ee)
  • Vitamiinidest on õuntes põhiliselt C-vitamiin, teisi vees lahustuvaid vitamiine on vähe. Kes ka õunaseemneid nosib, saab lisaks E-vitamiini ja A-vitamiini eelühendeid. (Zilmer ja Kokassaar)

Tundub, et siiski pole põhjust oma õunasöömisharjumusi muutma hakata. Või mida sina arvad?

Vihjed:

  1. Laupäeval, 24.9.2011 on Viimsi Vabaõhumuuseumis traditsiooniline Ubinapäev.
  2. Üks rikkalik inspiratsiooniallikas -  õunakookide kogumik Perenaine.ee’lt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>