Homme, 29. septembril on teadupärast Mihklipäev. Mida me tänapäeval teame Mihklipäevast peale selle, et igal oinal on oma? Ei tulegi nagu meelde, eks? Ometi oli see päev rahvakalendris väga tähtsal kohal. Laiendagem siis pisut oma silmaringe ja võtame teadmiseks 10 asja Mihklipäeva kohta.

Loe edasi

Lihavõtted ehk munapüha on seotud kevade tulekuga ja sunnitud paastuaja lõpuga. Sai ju lihatünni põhjast seajalad ära keedetud juba vastlapäeval ning kui jahiõnne polnud, pidi edaspidi leppima juurikate ja teraviljasaadustega. Rändlindude tulek ongi munapüha taga – nüüd  sai pesadest korjata merelindude mune ja oma toidulauda sedaviisi rikastada. Mune võeti ikka ühekaupa, mitte kunagi [...]

Loe edasi

Alates renessansist on inimene ennast looduse küljest tasapisi lahti nööpinud. Teatud tootlike jõudude taseme juures sai osa inimesi pühenduda materiaalse maailma põhjalikule
tundmaõppimisele. Mida rohkem me ümbritsevat lahti suutsime seletada, seda paremini oskasime seda ka enda huvides ära kasutada.

Miks me kahjustame ennast? Praeguseks on meil olemas tohutu hulk teadmisi, kuid oleme lapsekingades nende [...]

Loe edasi

Puhkeme õide koos loodusega

On 15. märts 2011 By

„Tere Päike!“ on tahtmine iga kord hüüda, kui soojust läbi näonaha südameni kiirgab. Lõpuks ometi võib kamina, küünlad ja muu põleva kraami rahule jätta, mis siiani aitas pimedusestressi eemal hoida. Teatavasti saame me elusat tuld silmitsedes samalaadset energiat, mida päike meile pakub. Ainult doosid on pärispäikesega võrreldes minimaalsed. Nüüd aga on päike meile [...]

Loe edasi

Märts on üks väga vinge kuu. Peale selle, et pime talveaeg ja külm järele annavad, on selles

kuus ka rohkesti tähtpäevi. Nimesidki on valida vastavalt maitsele – paastukuu, urbekuu, märtsikuu.

Kihlakud, sirgupäev, marjapunapäev, urbepäev – suur osa neist on naistepühad, kus naistel töötegemine keelatud ja soovitav marjapunajook põskedele õhetama lasta.

Loe edasi

Fjodor Tumanski kirjeldus Peterburi kubermangus kasvavatest taimedest ja nende kasutamisviisidest:

Jõhvikat, seda nii kiiduväärset ja kasulikku vilja tarvitatakse kasuga paljude sisemiste ja välimiste haiguste vastu ja tuleb imeks panna, et ei leidu kedagi, kes laseks neid marju müügile ja asendaks nendega sidruneid.

Loe edasi

Kartuli kiituseks

On 26. okt 2010 By

Kartul on eestlaste teine leib. Kuid kas oled kuulnud kartuli paljudest kasulikest ja tervendavatest omadustest? Kartulit kasutatakse raviotstarbel ja iluprotseduurideks  juba iidsetest aegadest.  Nii toorelt kui keedetult, riivitult ja viilutatult, koorega ja kooreta, kasulikud on isegi õied, koored, idud ja kartulikeeduaur.  Kartul on abiks rohkem kui 100 haiguse raviks.

Mõned kartuli raviomadused:

Perenaistel on [...]

Loe edasi

Alates aastast 1995 valib Ameerika Maitsetaimede Ühing (The Herb Society of America) Aasta Maitsetaime.  Aastal 2010 pälvis selle austava tiitli üks Eestimaa kokkade lemmikutest  -  till (Anethum graveolens).

Tarvitada kõlbavad nii aromaatsed lehed, õrnad õied, puitunud varred kui ka kuivatatud seemned. Enamasti leiavad lehed kasutust köögis, erinevate toitude maitsestamiseks. Varred [...]

Loe edasi

Kevadväsimuse vastu

On 13. apr 2010 By

Praeguseks on loodus omadega nii kaugel, et pungad põõsastel puhkevad ja esimesed lilled õitsevad. Päike jagab juba võimsalt energiat, kuid meie kehad on väsinumad kui kunagi varem – pikk, pime ja külm talv on meid tõsiselt kurnanud. Kimbutavad külmetushaigused, võimenduvad vanad tervise-hädad, tekivad nahaprobleemid.

Kurnatusest aitab meil kiiresti üle saada seesama loodus ise. Parimaks [...]

Loe edasi
Action speaks louder than words but not nearly as often.
— Mark Twain