Toidupolitseiniku tänulik kummardus mesilastele.Mesilased on maa peal elanud kauem, kui inimesed. Järelikult – meie keha oskab nende poolt keskkonda tekitatuga arvestada. Algusest peale.Mett kasutati vanasi nii palju kui võimaik. See tähendab, nii palju, kui suudeti koguda. Kui mesilasi hakati kavalusega enda loodud asupaikadesse meelitama, kasvas mee kasutamine veelgi. Kuni tuli suhkur. Mesi oli magusa- ja energiaallikas, ravim, jõuandja, kuid ka säilitaja. Egiptlaste ja kreeklaste sõnutsi – jumalate toit. Mees transporditi toorest eksootilost liha valitsejatele, ka võõrsil hukkunud valitsejaid endeid kodupaika tagasi. Mesi on universaalne konservant. Mesilased teevad iga päev palehigis tööd, inimesed naudivad selle töö vilju. Kui loomakaitsjad haismist veelgi teravdaksid ja demokraatia laieneks kogu biosfäärile, astuksid peagi üles mesilaste õiguste eest seisjad. Just mesilaste ühiskonnakorralduse vastu. On ju meie endi ajaloost teda, et suurima lisaväärtuse saab ühiskonnas kätte karmi korra najal. Kuidas elavad siis mesilased. Neil on üks munev ema, mõnisada elus isast ja kuni 800000 töömesilast taru kohta. Kes need töömesilased on? Need on kesksoolised olendid. Mitte aga antiiksed hermofrodiid, vaid lihtsalt keemiliselt kastereeritud emased. Nimelt toidetakse töömesilasteks ettenähtud hauet spetsiaalse toiteseguga, mis pärsib sugu arengu. Nii tekivadki asjalikud olendid, kelle ainus elueesmärk on toota palju mett. Kas tuleb tuttav ette? Kas ka meie seas ei tundu olevat selliseid, kes oleks nagu mingi kemikaaliga töödeldud? Tõenäoliselt oleks mesilased andunud esoteerikust Adolfile idee uueks rahvastikuprogrammiks. Või andsidki. Kuid austades mesilaste suveräänset ühiskonnakorraldust ja imetledes selle korralduse jätkusuutlikkust – ikkagi üle 150 miljoni aasta, võtame tänutundega vastu selle supertoiduaine, mis looduse poolt ja mesilaste jõul loodud. Eestis toodetud mesi on väga kvaliteetne, sest meie kliima sunnib loodust talletama ületalve kõik väärtusliku. Kõige puhtam on metsamesi. Kui tarud on põldude ääres, on oht, et ka pestitsiidid satuvad mee hulka. Õnneks on Eestis taimekaitsevahendite kasutamine tagasihoidlik ja mesinikud hoiavad oma mesilasi neist eemale. Mesi on väga kasulik, seda tasuks tarvitada igapäevaselt. Mesi on segu invertsuhkrust (fruktoosi ja glükoosi segu) ja sahharoosist (tavalist suhkrut on seal ainult paari protsendi jagu). Kuid suhkrutele lisaks on mees suures koguses mikroelement ja bioaktiivseid aineid. Ensüüme, vitamiine, antioksüdante. Mesi aitab organismil omandada ka teisi asineid paremini- lisatuna ürditeele näiteks. Mett ei tohiks kuumutada üle 50 kraadi, et kõik kasulik alles oleks. Mesi kiirendab loomulikke reflekse, suurendab vaimset erksust ja IQ-d. Mesi seedub jääkaineteta, ta puhastab organismi toksiinidest.
Mesilased lisavad meele antibakteriaalset valku, mis välispidiselt ravib ka põletushaavu ja nahahaigusi. Meele lisaks toodavad mesilased veel mõningaid imelisi aineid. Nimet looduslikku antibiootikumi taruvaiku. Seda on osatud juba kauges minevikus kurguvalu ja tesite põletikuliste protsesside raviks. Lisaks on teadlased avastanud, et see aeglustab kasvajarakkude teket. Ka õietolm on imetoit. See on kiiresti omastatav, temas leidub märkimisväärses koguses erinevaid
vitamiine (B, C, D, E), lisaks vajalikke mikroelemente nagu seleen ja kuld. Õietolm toetab organismi püsimist noorena, neutraliseerib vabu radikaale, tõstab fertiilsust. Olles looduses heljudes allergeen ta seespidisel tarvitamisel pärsib allergiaid. Seda võib kasutada iga päev. Väga hea toode on MÕTS ehk TÕMS. Selles on meega segatud kõik mesilaste imeained – mesi, õietolm, taruvaik ja suir. Suir on õietolm, mis on juba pisut enam mesilaste poolt töödeldud. Seda soovitatakse meestele.
Kevad
Mesilased on olnud au sees kõigis vanades kultuurides ja tsivilisatsioonides. Ja õigusega, sest peale imelise toidu tootmise on neil veel üks oluline ülesanne – tolmeldamine. Kui poleks mesilasi, hukkuks loodus ja hukkuks inimene. Just mesilased on meie keskkonna elukõlbulikkuse esimesed indikaatorid. Märka mesilast!
Muide, peab märkima, et peale mesilaste töökuse on abiks ka mesinike töökus. Nende ühise töö vilju on võimalik nautida ja soetada igal aastal naistepäeva paiku Meepäevadel. Igas korralikus kodus on eesti mett ja hommikuseks turgutuseks ikka mõtsu ka.

 

Ene Lill

honey-2-8

Tagged with:
 

One Response to Toidupolitseiniku tänulik kummardus mesilastele.

  1. Acekard 2i ütleb:

    Great, thanks for sharing this article.Really looking forward to read more. Want more.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>