Pärimusretk pühasse hiide
Kui loodus on püha, on inimesel lootust maakeral põsima jääda. Meie esivanemad tajusid sidet loodusega, muuutes nii püsimajäämise võimalikuks. Midagi pidid nad ju õigesti tegema, et sellel karmil laiuskraadil, talvede ja pikkade sügiste meelevallas, eesti rahvas siiki alles on.
Eesti pärimuskultuuris on kelid iidsete kommete jälgi, kuid ka meile omast animismi. Meie pphasid hiisi on siiani säilinud ja nende väärtust hakatakse taas tõn teaduselel ja biosemiootikale uuesti hindama.
Kultuuripärimusele toetudes saab hiie pühadust tajuda ka tänapäeval. Juba teekond hiide on rituaali osa. Hiies austatakse loodust, antakse ande ohvrikivile ja pühale tammele, loputatakse silmi simaallikal, kosutatakse pärimustoitudest einega otse pühade puude jures. Koos tehakse ohutised - igapks endale oma, et hiie vägi endale lhemale kanda.
Pärast sellist kogemust on kõik keha rakud loodusele avatumad, keha hakkab tajuma, mis talle ja looduselel hea, mis kahjustav.
Hiieretke viib läübi kultuurisemiootik Ene Lill
Osalustasust 10% annetame Maavallakojale
Rektel saab osaleda kuni 8 inimest. Oma soogist teata: infoharmoonikum.ee
