Õnneherned! Talvine heaolutunne: väike õnnehormooni valmistamise õpetus.
Õnneherned! Talvine heaolutunne: väike õnnehormooni valmistamise õpetus.
Kui sõidame Viimsist linna poole ja näeme vahest liiklusraevus kodanikke, nendib minu abikaasa : kehv toit ja kõrged pangalaenud. Selles lihtsas kokkuvõttes on sügav füsioloogiline tõde. Meie emotsioonid ja võime erinevate olukordadega toime tulla sõltuvad paljus sellest, mida me sööme.
Serotoniin on hormoon, mida kutsutakse „õnnehormooniks“ – [...]
Õnneherned! Talvine heaolutunne: väike õnnehormooni valmistamise õpetus.
Kui sõidame Viimsist linna poole ja näeme vahest liiklusraevus kodanikke, nendib minu abikaasa : kehv toit ja kõrged pangalaenud. Selles lihtsas kokkuvõttes on sügav füsioloogiline tõde. Meie emotsioonid ja võime erinevate olukordadega toime tulla sõltuvad paljus sellest, mida me sööme.
Serotoniin on hormoon, mida kutsutakse „õnnehormooniks“ – selle piisav hulk organismis aitab meil olla heas tujus ja hästi magada. Sellest oleneb peale meeleolu ja emotsioonide ka mälu, söögiisu (eriti süsivesikute osas), valutunne, une kvaliteet, seedimine ja kehatemperatuuri säilitamine. Serotoniini valmistab organism ise seedetrakti bakterite abil (peensooles ja jämesooles, kuid imendumine toimub vaid peensooles) ja selle produktsiooni suurenemist toetab looduslik päikesevalgus.
Keha keemia tasemel on serotoniini produktsioon otseses sõltuvuses vitamiini B6 ja aminohappe trüptofaan piisavast kogusest organismis. Seega, kui ei ole päikest, toidus liialt vähe vitamiini B6 ja trüptofaani, kannatab keha õnnehormooni puuduse all ja seda tajume stressina. Stressi kompenseerimiseks suureneb aga söögiisu.
Kuidas stressi pärssivat õnnehormooni siis ise endale valmistada? Retsept on lihtne – süüa õigeid toiduaineid õiges vahekorras ja koguses. Siis oletegi rõõmus, reibas ja terve.
- Anda kehale trüptofaani. Seda aminohapet saame munadest, juustust, ananassist, tofust, lõhest, pähklitest, linnulihast (eriti kalkunist). Kuid nii lihtne see siiski ei ole. Trüptofaaniga koos leidub toidus ka teisi aminohappeid ja need võivad ta omastamise alla suruda. Sutsukese süsivesikute lisamine aitab omastamisele kaasa.
- Rahustada aju B-vitamiiniga. B6-vitamiini allikateks on maks, pähklid, linnuliha, kana, kala, pärm, avokaado, brokoli, paprika, banaan, sea- ja veiseliha, leib, seemned, munakollane, kaunviljad, täisteraproduktid, teraviljade terad (kaer, nisu, rukis), jämejahvatatud jahu, kartul, mais, tsitruselised (v.a sidrun), riis, melon, viinamarjad, sealiha, vasikaliha ja vasikamaks.
- Turgutada end naistepunaga. Sellel on tõestatud kerge depressioonivastane toime.
Hernestes, muide on nii B-vitamiini kui trüptofaani – kaks ühes!
Et olla rõõmus, peab tingimata sööma lisaks ka süsivesikuid. Makaronid, juust ja kartul on üldtuntud „heaolutoidud“, kindlasti peaks makaron olema täistera ja juust väherasvane. Kui nende toitudega ei liialda, on meeldiv enesetunne garanteeritud.
Toidu kõrval tasuks kaaluda ka teisi serotoniini tootmist toetavaid tehnikaid: regulaarne kehaline aktiivsus, väljas valguse käes viibimine ja meditatsioon.
Ene Lill
Allikad:
http://www.mdpi.com/journal/nutrients
http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0166432814004768
Languages
Teemad
- Aktsioon SÖÖDAV SÖÖK (6)
- Ilunipid (3)
- Kahjulikud e-ained (5)
- Keskkond (3)
- Looduskosmeetika (9)
- Määratlemata (8)
- Mõtteainet (19)
- pH-tasakaal (2)
- Ravimtaimed (6)
- Taaskasutus (2)
- Tervis (17)
- Tervislik toitumine (23)
- Toiduretseptid (9)
- Toitumisnõuanne (7)
- Traditsioonide tarkus (28)
- Transrasvad (5)
- Uncategorized (5)
- Uudised (6)
Arhiiv
- märts 2017 (2)
- veebruar 2017 (1)
- mai 2013 (1)
- aprill 2013 (4)
- märts 2013 (4)
- detsember 2011 (1)
- november 2011 (1)
- oktoober 2011 (2)
- september 2011 (11)
- august 2011 (1)
- juuli 2011 (2)
- mai 2011 (3)
- aprill 2011 (8)
- märts 2011 (9)
- veebruar 2011 (5)
- jaanuar 2011 (4)
- november 2010 (1)
- oktoober 2010 (2)
- september 2010 (7)
- august 2010 (3)
- aprill 2010 (1)
- märts 2010 (1)
- veebruar 2010 (2)