Toidukultuurist ja laste tervisest

Hakkame hästi sööma!

Viimaste statistiliste uuringud põhjal on Eesti laste terviseseisund murettekitavalt halvenenud. Meie turvalises heaoluühiskonnas tundub selline suundumus arusaamatu. Kõike on ju küll, valikuid palju! Kuid küllus ongi probleem. Palju tarbitakse sellist toidukraami, mida ei peaks kas üldse sööma või peaks sööma hästi vähe, et see ei kahjustaks. Pean silmas UPF (ULTRA PROCESSED FOOD) ehk ultratöödeldud toitu.

Mis on hea, mis halb toit?

Hea toit on tervislik – selline, mis sobib individuaalsete vajadustega, sisaldab piisavat mikroelemente, toitaineid, energiat. Tervislik toit on igaühele pisut erinev, kuid reeglina on see värskelt valmistatud ja üleliia töötlemata.

Halb toit oli omal ajal halvaks läinud või saastunud toit. Toidutootmises võideldi peaasjalikult eluohtlike bakteritega. Tänaseks on see võitlus võidetud. Oleme enamgi arenenud - täna ei tapeta valimatult kõiki baktereid, vaid osatakse eristada häid halbadest.

Täna on halb toit hoopis liialt töödeldud toit. Teadus on välja uurinud, kuidas mõjutab toidu töötlemine selles olevaid toitaineid. Näiteks porgand on ühtviisi kasulik nii toore kui küpsena, õlides aga kasulikud oomegarasvhapped hävivad nii kuumutamise, õhu kui valguse toimel. Hädavajalikke oomegaid saame vaid sellest toidust, mis on värske ja vähe töödeldud. Kalast, värskelt jahvatatud kanepi- ja linaseemnetest, kui mitte pikalt seisnud või kuumutatud linaõlist. Liigne töötlemine hävitab toidust paljusid vajalikke toitaineid.

Tänapäeva inimene ei ela mitte toidupuuduses, vaid toidu liigsele töötlemise ja ühekülgsete valikute tõttu hoopis toitainetepuuduses.

Toidutööstus on muutunud meelelahutustööstuseks - müüb pakend, reklaam, krõbedus, magusus, suussulavus. Kuid toiteväärtust jääb tahaplaanile. Kasutatakse ära inimese nõrkust eelistada alateadlikult kiiret mõnutunnet pakkuvaid rasvast ja suhkrust küllastunud toite. Need küll annavad ajutise heaolutunde, kuid keha ei saa normaalseks toimimiseks. Nälgiv keha ei ütle täpselt, mis tal puudu, vaid ahmib sisse valimatult kõike, et näljatunnet kustutada.

Eriti haavatavad on lapsed. Vanematel on neile toidu valimisel suur vastutus. Toiduained, mida laps on maitsnud esimesel eluaastal, on talle maitsvad kogu elu. Kui lastele ei anta mitmekesiseid ja tervislikke maitseid, põlgavad nad need tõenäoliselt ära ka täiskasvanuna.  Tähtis on ka lasteaia toit. See peaks vastama tervislikkuse baastingimustele: kasutatakse naturaalseid kondipuljongeid, täistera, tervislikke rasvu (või, värskelt pressitud õlid), palju köögivilju ja minimaalselt suhkrut/soola.

Lasteaias Lillelapsed järgitakse neid tervisele vundamendi loomise alustalasid. Selles Viimsi ainukeses mahetoitu pakkuvas haridusasutused pakutakse peamiselt traditsioonilist Eesti toitu. Lapsed harjuvad selliste tervislike toitude maitsetega nagu mulgipuder, täisterapannkoogid, odrakarask. Lastele tutvustatakse toiduained, lastakse ise valmistada lihtsamad toidud. Ja mis kõige tähtsam: oma aias kasvatame marju ja vilju. Loomulik side toiduga aitab teha tervislikke valikuid. Lasetaia tervisedendaja pakub peredele vajadusel toitumisnõustamist.

Toidukultuur on oluline kõiki puudutav kultuuri osa. Kui reklaamid ajavad silmade eest kirjuks, tasub jälgida traditsioonide tarkust ja teha toitu vanaemade retseptide järgi, ikka kohalikust ultratöötlemata toorainest. Rohkem õpetusi leiab www.harmoonikum.ee kodulehel rubriigis „tervisetoidu teejuht“.